Linnaruum

Linnaruum

Asukoht

Eesti Kunstiakadeemia kinnistu asub Tallinna kesklinnas, aadressil Tartu mnt. 1, Tallinna Kaubamaja, Viru keskuse, City Plaza ja Radisson SAS hotelli vahetus läheduses, kiviviske kaugusel keskaegsest vanalinnast. Jalutuskäigu kaugusel on teatrid, kobarkino, peapostkontor, Tammsaare park, Kadriorg. Lühidalt öeldes on praegune asukoht väga ihaldatud krunt südalinnas — kaubanduskeskuste, büroohoonete ja hotellide kompleksis.

Kunstiakadeemia paiknemine kesklinnas.


Tallinn

Tallinna on esmakordselt linnana maininud araabia geograaf Al Idrisi 1154. aastal. Keskajal kuulus Tallinn merelinnana Hansa kaubandusvõrgustikku, mistõttu on vanalinnas külluslikult saksa jt Euroopa kaupmeeste poolt 14.-15. sajandil rajatud hooneid. Nii hästi säilinud ja restaureeritud keskaegsed linnad on maailmas haruldased, seetõttu kanti 1997. aastal Tallinna vanalinn UNESCO maailmapärandite nimistusse.

Tallinna elanikud ja külalised naudivad keskaegset linnamiljööd ja siinsamas, vanalinna kaitsvate müüride vahelt välja astudes saavad nad minna kaasa kiire vooga modernses ja metropoliitses südalinnas, milles siiski on veel mitmeid kultuuriväärtusi hoidvaid keskusi, nende hulgas Eesti Kunstiakadeemia.

Näide avatud linnaruumist Baselis


EKA füüsiline keskkond oli Eesti avalik-õiguslikest ülikoolidest kõige halvemas seisukorras. Akadeemia tegevussuundade ja kavade teostumine sõltub aga kaasaegsest ja atraktiivsest õppekeskkonnast ning seetõttu on EKA prioriteet ja lähim eesmärk uue õppehoone rajamine.

Näide avatud linnaruumist


Ligi kahekümne aasta jooksul on olnud plaane akadeemia tegevus viia erinevatesse Tallinna rajatistesse (endine Patarei merekindlus, Paldiski mnt psühhoneuroloogia haigla hooned, Rahvusringhäälingu hoone jm). Pikkade otsingute järel kinnitas EKA nõukogu 31. märtsil, 2006 Tartu mnt. 1 alale uue õppehoone ehitamiseks ruumiprogrammi ja planeeringu, mis on kooskõlas EKA kavade ja vajadustega. Asukoha valimisel peeti oluliseks ajaloolist järjepidevust ja 2006. aastal läbi viidud EKA liikmeskonna mobiilpositsioneerimise tulemusi. Ja viimaks, tasakaalustamaks ümbritsevat kesklinna kommertsi, otsustas akadeemia rajada uue õppehoone vanale asukohale, kus ülikool on tegutsenud aastast 1917.

Võimalused kunstiakadeemia ees paikneva avaliku väljaku kasutamiseks.


Visioon

Kunstiakadeemia on rahvusvahelisel tasemel avalik-õiguslik ülikool, visuaalkultuurialane õppe-, teadus- ja arenduskeskus, mis on ühiste õppekavade ja tegevuste kaudu integreeritud Euroopa kunsti-, disaini- ja arhitektuuriülikoolide võrgustikku.

Rahvusvahelise avatud arhitektuurikonkursiga soovitigi leida akadeemia vajadustele vastavat hoonet, mis kaasaegse Tallinna keskmes tooks esile korporatiivsele maailmale teistsuguseid väärtuseid. Uus hoone peab olema arhitektuuriliselt ekspressiivne, seesmiselt funktsionaalne ja paistma silma oma keskkonnas.

Õppekeskkonna loovus, intellektuaalsus ja arenevus saavad täiel määral realiseeruda sobivas ruumis ja ajas. Uuelt Eesti Kunstiakadeemia hoonelt oodatakse järgmist:

Tulevasest EKA õppehoonest kujuneb Tallinna haridus- ja kunstielu aktiivne süda ning linnaehituslikult atraktiivne keskus. Arhitektidele on seatud suured ootused ja keerukas ülesanne.

Kunstiakadeemia lammutus aprill–juuni 2010


Ajalugu

1914. a. asutas Eesti Kunstiühing Tallinna Kunstitööstuskooli, mis seadis sihiks anda üldharidust ja erialast ettevalmistust kunstkäsitöös. Kooli asutamisel võeti eeskujuks parun Stieglitzi kunstikool St. Peterburis, mille õppesüsteemis eelistati tehnilisi ja praktilisi oskusi.

Eesti Vabariigis sai 1924. aastal Tallinna Kunsttööstuskoolist Riigi Kunsttööstuskool, milles anti haridust peamiselt erinevates tarbekunsti erialades ja mindi üle euroopalikule mitmeastmelisele õppesüsteemile. Avati uusi töökodasid ja osakondi. Õppejõududena rakendati mitmeid ennast Euroopas täiendanud eesti kunstnikke.

1938. aastal loodi kooli baasil kaks õppeasutust: Riigi Tarbe- ja Kujutava Kunsti Kool ja Riigi Kõrgem Kunstikool, millega avanes võimalus omandada kõrgem haridus nii tarbe- kui kujutava kunsti aladel. Uue erialana lisandus sisearhitektuur ja kavandati ka aiakujundust, mis jäi siiski kursuste tasandile.Uute õppeainetena lisandusid joonistamine ja tahvelmaal.

1940. a lõikas nõukogude okupatsioon läbi Eesti kontaktid muu kunstimaailmaga. Vanad kunstikoolid likvideeriti või reorganiseeriti. Kooli uueks nimeks määrati Jaan Koorti nimeline Riigi Rakenduskunsti Kool.Teise maailmasõja ajal oli kool tihti suletud ja õpetamine väga lünklik.

Pärast II maailmasõja lõppu algas kogu eesti kultuurielu sovetiseerimine. 1944. aastal nimetati kool ümber ENSV Tallinna Riiklikuks Tarbekunsti Instituudiks ja 1951. aastast Eesti NSV Riiklikuks Kunstiinstituudiks (ERKI). Lisandusid arhitektuuri eriala 1949.a. ja 1966.a. loodi tööstuskunsti eriala. Nii hõlmati kogu kõrgem kunstiõpe. Vaatamata nõukogulikule ideoloogilisele survele oli ERKI aastatel 1959–1989 liberaalsete hoiakutega ja euroopaliku tasemega õppeasutus, kus õppis pidevalt kuni 20st rahvusest üliõpilasi ja kus praktiliselt on oma hariduse saanud Eesti kunstnike mitu põlvkonda. Kooli tuntus laienes ka endistele Ida-Euroopa sotsmaadele, sest oma töödega pälvisid kõrgeid preemiaid nii õppejõud kui ka üliõpilased. Avalikkuse tähelepanu äratasid kooli poolt algatatud soome-ugri rahvaste kultuuri uurimisekspeditsioonid.

Hoogsalt laienenud koolile jäi senine hoone Tartu maanteel kitsaks ja instituudi peahoone ehitati arhitekt Peeter Tarvase projektide kohaselt ümber (I järk 1965-1967, II järk 1974), veel lisandus sisearhitektuuri õppehoone Tallinna vanalinnas Suur-Kloostri tänaval.

1989.a. nimetati ERKI ümber Tallinna Kunstiülikooliks. 1992. aastal alustati uue eriala — kunstiteaduse — õpetamisega. Kiirete reformide rida tõi kaasa ka paratamatult probleeme, segadust ja kooli üldise madalseisu.

1995. aastal sai Tallinna Kunstiülikoolist Eesti Kunstiakadeemia (EKA). Ehitati uus kaasaegse sisustusega raamatukogu. Avati uusi õppetoole — meediakunst, interdistsiplinaarsed kunstid ja muinsuskaitse. Oluliselt laienesid kooli rahvusvahelised kontaktid: osalemine Sokratese, Leonardo, Tempus Phare jt. programmides, konverentside, workshoppide, festivalide korraldamine. Loodi erialadevahelisi integreeritud õppekavasid.

2005. aastal valiti EKA rektoriks tekstiilikunstnik professor Signe Kivi.

2007.aastal akrediteeriti rahvusvahelise komisjoni poolt EKA institutsionaalselt, samuti enamus õpetatavaid õppekavasid.